Inflasaun iha Timor-Leste: Kauza no oinsa solusiona nia abut ?

Kontekstu ekonomiku iha dekada ida liu ba fo hanoin fila-fali mai ita katak folin osan hahu’u husi 10 centavus to USD 1 sei iha valor sufisiente atu bele sosa hahan baziku balun. Ezemplu ida,  ho osan 0.50 centavos ita sei bele han ona bakso bikan ida; kompara iha tenpu agora, bakso nia folin $ 1.50

Ba sasan sekundariu, hirak ne’ebé iha veíkulu motor, bele enxe tanke ba gazolina motor Honda Beat nakonu ho de’it osan $5, maibé agora $5 mós sei la nato’on atu enxe tanke motor halo nakonu. Ezemplu seluk, ba fumador sira, ho osan 0.25 centavos, bele sosa ona sigaru LA lolon 5, maibe iha era agora ho osan quater bele sosa deit lolon 3 ou 4.

Noe Tilman @ Jovens ne’ebe gosta envolve-an iha vida ativitidade diskusaun no hakerek kritiku

Fenomena mudansa folin sa’e ne’e hamosu perguntas mai ita, tamba sá maka sasan sira folin sa’e maka’as husi tinan ba tinan? Seraké negosiante ka empreza sira maka hakarak hasa’e presu sasan nian?

Iha konseitu ekonomia, kondisaun diferensia folin hirak ne’e akontese bebeik, no ekonomikamente razoavel, ida-ne’e hanaran inflasaun. Inflasaun dala barak refere nu’udár manifestasaun ba aumentu ho forma graduál iha folin sasán no servisu. Se ita haree husi janela presu sasan sa’e, karik ita bele hanoin, tamba sá sasan sira nia folin sa’e hotu kedas iha merkadu? Seraké, komersiante sira “kompak” atu hasa’e presu sasan sira iha merkadu?

Fenómenu ekonómiku ne’e akontese naturalmente tanba iha mudansa ba komponente oin-oin iha roda ekonomia nian. Aleinde relasiona ho presu ne’ebé sa’e, inflasaun mós bele interpreta ba redusaun iha valór osan ne’ebé ita iha. Kontextualmente, sasán ka servisu sira ne’ebé ita bele sosa ho osan $1 iha tinan 2010, la hanesan ho sasán ne’ebé ita bele hetan ho osan ne’ebé hanesan iha tinan 2020.

Inflasaun mós baibain hetan impaktu husi aumentu saláriu ba funsionáriu sira kada tinan. Nu’udár ezemplu, saláriu mínimu iha Timor-Leste iha 2010 mai to agora mak $115 (Dollar atus ida sanulu resin-lima), tinan 10 liu tiha iha 2022, saláriu mínimu iha Timor-Leste aumenta ba $135 ba kada fulan (tuir proposta ne’ebé propoin ona husi Governu hodi hasa’e saláriu mínimu ba $135 iha Lei Grande Opsaun Planu, ne’ebé foin lalais aprova ona iha Parlamentu Nasional no promulga ona husi Prezidente Repúblika).

Realmente, barak husi ita sei halo interpretasaun ne’ebé sala, katak aumentu iha sasán tinan-tinan ne’e hanesan reflesaun ida ba ekonomia ne’ebé aat/falladu. Tuir loloos, ne’e la’ós aat/falladu. Iha kontestu inflasaun ida ne’e la’os Timor-Leste de’it maka  esperiénsia inflasaun, nasaun sira seluk mós esperiénsia inflasaun no bele dehan katak fenómenu inflasaun ne’e normál no komún. Nasaun sira ne’ebé konsidera nu’udár dezenvolvidu iha aspetu ekonomian ne’ebé estavel hanesan Alemaña, Estadus Unidos Amerika, Japaun, Singapura, mós daudaun ne’e esperiénsia hela inflasaun.

Inflasaun baibain espresa ho forma persentajen. Iha Timor-Leste, dadus inflasaun publika husi Ministériu Finanasa liu husi Diresaun Jerál Estatístika (DGE). DGE sei monitoriza mudansa folin sasán no servisu kada fulan. Indikadór ne’ebé konsiste iha prosesu monitorizasaun nian maka, hahú husi presu nesesidade báziku ne’ebé ema hotu presiza, uma, eletrisidade, edukasaun, saúde, transporte, kombustivél, to’o aspetu rekreasaun no kultura nian.

Tuir mai, DGE mós sei prosesa dadus hodi hatene taxa inflasaun iha Timor-Leste hodi foku ba iha Indise Presu Konsumidor (IPK). Ita nu’udár sosiedade bele haree númeru inflasaun ne’ebé DGE publika iha website Ministeriu Finansa nian. Nu’udár ezemplu, inflasaun iha fulan Abril tinan 2022 sa’e ba 1.2% husi 0.7% iha fulan Marsu. Ida-nee signifika katak, iha média, ba aumentu 1.2% iha folin sasán no servisu sira iha Timor-Leste (presu hahan no bebida la’os alkólika, transporte, alkól no tabaku, hatais no sepatu, manutensaun mobiliáriu uma-laran, rekreasaun no kultura) iha  2022.

Inflasaun ka presu sa’e la sempre provoka husi polítika governu nian ka instituisaun relevante sira. Maibe, inflasaun ne’e mós bele akontese naturalmente, no prosesu ne’e hala’o inkonsientemente husi ita hotu ne’ebé nu’udár autór ekonómiku, tantu nu’udár negosiante, fornesedór servisu, produtór fábrika no vendedór sira iha loja retallu sira.

 Saida maka kauza prinsipál ba iha inflasaun?

Iha ekonomia, kauza ba inflasaun bele kompleksu tebes, iha aspetu 4 ne’ebé bele kauza ba inflasaun, maka hanesan:

  • Demanda no supply:

Demanda mak nu’udár ezijénsia, supply mak refere ba iha fornesimentu. Ida-ne’e, konsidera nu’udár prinsípiu ekonómiku ne’ebé klásiku tebes no sempre akontese iha fatin hotu. Ho forma simples, se ema barak hakarak/konsumu sasán ida, maibé sasán ne’e nia kuantidade limitadu, folin sei sa’e. Iha parte seluk, se iha sasán barak maibé ema uitoan de’it mak hakarak/konsumu, sasán sira-nee nia presu sei tun.

Saida mak halo ema nia ezijénsia ba sasán no servisu aumenta?

Iha fatór barak, hanesan: númeru populasaun aumenta, ema nia rendimentu aumenta ka bele mosu mós tanba ema nia gostu/toman rutina ni’an. Por ezemplu, familia hotu-hotu labele haan wainhira laiha mina ba te’in nian, tan kuantidade mina ba te’in ni’an limitadu, entaun nia presu tenki sa’e. Mezmu nia presu sa’e maka’as, maibé familia sira tenki dezaraska atu sosa mina te’in nian, basá mina hola parte ona nu’udár material ne’ebé importante iha kulinária.

  • Aumenta kustu produsaun

Produtu sira ne’ebé ita uza loroloron ne’e prodús husi kompañia no home industry sira. Klaru katak iha prosesu produsaun, produtór sira tenke gasta kustu produsaun hodi sosa materiál, sosa mákina produsaun, selu servisu na’in sira, no kombustivél. Por ezemplu, iha tinan 2022 presu mina kombustivel gazolina sa’e husi $1.08 ba $1.30 no gazoleo husi $1.05 ba $1.45. Karik ita hanoin katak, folin kombustivél sa’e ne’e la fó impaktu negativu, nesesariamente ita presiza rekoñese katak kombustivel iha papél krusiál tebes ba iha rotasaun ekonomia.

Gazolina no gazoleo hanesan kondutór ba distribuisaun sasán iha Timor-Leste laran tomak. Por ezemplu, iha kompañia halo/tunu paun ida, paun halo husi materiál prima sira hanesan trigu no manu-tolun ne’ebé daudaun ne’e folin sa’e ona, tanba kustu distribuisaun sa’e no tanba presu kombustivel sa’e, ou empreza balun mós tenke gasta barak liu atu selu distribuisaun, tanba presu kombustivel sa’e. Tan ne’e, ikus mai paun nia folin sa’e. Problema la’os de’it ba kompañia paun nian maibé mós ba kompaña sira seluk.

Ida ne’e fó impaktu ba kompañia tantu kompaña boot, ki’ik, home industry, komersiante no sosiedade en jerál. Ezemplu seluk mak ligadu ba iha kustu traballu, ne’ebé relasiona besik ho saláriu mínimu. Se wainhira hasa’e kustu traballu, kompañia ka empreza nia na’in tenke gasta barak liu tan hodi selu forsa servisu sira. Kustu produsaun iha termu traballu nian mós sa’e. Ikus liu, kompañia ne’e tenke hasa’e folin ba ninia produtu sira ne’ebé fa’an ba públiku. Karik ida-ne’e mós bele hatán, tanba sá mak governu la hasa’e saláriu mínimu ho nivel aas liu atu nune’e traballador sira bele moris-di’ak? Razaun ida mak se aumentu saláriu/kustu traballu ne’e hala’o ho montante signifikante, no iha tempu badak, emprezáriu sira ne’ebé selu kustu traballu sei hetan todan, aumenta tan ho kustu produsaun ne’ebé aas. Tan ne’e, ikus mai, mezmu ke kustu traballu aumenta, maibé folin sasán sira mós sei sa’e.

  • Sirkulasaun Osan

Bainhira feriadu bo’ot/”lebaran” to’o daudaun, normalmente funsionáriu sira sempre hetan subsidiu feriadu nian ka iha lian Indonezia ita hanaran THR (Tunjangan Hari Raya). Sira hetan saláriu adisionál maizumenus dala ida antes feriadu, automatikamente iha fulan refere sira hetan osan 2x (dua kali lipat) liu fali sira nia saláriu baibain. De faktu, bainhira ema iha osan barak liu, ema nia podér sosa sasan sei aumenta. Husi sira ne’ebé uluk laiha osan atu sosa dosi torta, agora sira bele sosa, husi sira ne’ebé la hanoin atu sosa telefone ho marka Iphone 7, agora sira bele sosa Iphone 7, tanba sira-nia forsa sosa aumenta ona husi ne’e mós, númeru ezizénsia ba tipu sasán oioin mós aumenta.

Nu’udár ezemplu, hodi responde ba iha impaktu husi pandemia COVID-19 no implementasaun Estadu Emerjensia iha nasaun laran tomak ( 28 Marsu no 27 Juñu 2021) Governu Timor-Leste dezenvolve asistensia imediata ba sidadaun sira liu husi pakote transferénsia osan ho montante $200 ba uma-kain kuaze   300.000 resin iha Suku 452 iha Timor-Leste ho kustu total miliaun U$60. Tuir relatóriu peskiza The Asia Foundation (TAF) ni’an hatudu katak, maioria husi benefisiariu ba subsidiu refere ho 97% husi respondente sira maka utiliza osan ne’e hodi sosa hahan no bebidas la alkólika sira.

Husi dadus ne’ebé mensiona iha leten, empirikamente taxa ka poder sosa/compra husi sidadaun sira mós aumenta no tamba sira-nia forsa sosa aumenta ona, husi ne’e mós, númeru ezizénsia ba produtu hahán no bebidas la alkólika sira mós aumenta.

Entaun, se sasán sira-ne’e fa’an/”laris-manis”, normalmente, oinsá mak  negosiante sira responde ba ida ne’e?

Se merkadoria fa’an no sosa-nain barak. Negosiante sira iha tendénsia atu hasa’e folin atu nune’e sira-nia lukru bele aumenta, sira aproveita kedas wainhira  sira-nia sasan sei “laris-manis” hela.

Ikus, saida maka sei akontese?

Presu sasan ne’ebé sa’e, iha impaktu ba inflasaun, ida-ne’e mós hatudu husi taxa inflasaun iha loron-boot ne’ebé jeralmente aas liu fulan sira seluk. Tanba ema iha osan barak liu no iha tendénsia atu konsumu barak liu durante loron boot/”lebaran” sira.

  • Importasaun sasan

Nasaun sira jeralmente halo komérsiu ba malu. Problema mak presu sasán importasaun bele sa’e tanba fatór barak. Por ezemplu, tanba nasaun ne’ebé importa produtu espesífiku ruma hetan ona inflasaun aas ou tanba iha polítika foun ida ne’ebé aplika iha alfándega atu nune’e bele iha impostu adisionál sira, kustu administrativu sira, nsst…Se importadór sira husi Indonezia presiza selu ka kompleta rekezitu importasaun iha alfándega ne’ebé  ho presu aas, ikusmai importadór sira-ne’e tuir mai sei aumentu presu fa’an sira-nia sasán ba konsumidor Timor-Leste, tanba ne’e mak folin fa’an iPhone iha Timor-Leste ne’e karun liu se ita kompara folin iPhone husi nasaun seluk. Ida ne’e mós aplika ba importasaun materiál indústria nian. Karik folin ba materiál sira ne’ebé ita foti husi nasaun seluk sa’e tanba nasaun ne’e iha ona esperiénsia inflasaun ne’ebé aas. Ikus liu, ida-ne’e bele fó efeitu ketan ba presu produtu. Entaun, iha ita-nia nasaun, inflasaun la’ós de’it bele kauza husi kondisaun no polítika ne’ebé eziste iha nasaun ne’e. Maibe, inflasaun mós bele akontese tanba influénsia estranjeiru.

Tipu inflasaun

Teoritikamente, bazeia ba nia eskala gravidade nian, inflasaun bele hafahe an ba iha eskala sira hanesan tuir mai ne’e:

  1. Inflasi kma’an/ “ringgan”:(  menus husi 10% kada tinan): Inflasaun ne’ebé kma’an la halo ekonomia estadu laran-tun, tanba folin sasan sa’e en jerál.
  2. Inflasaun moderadu/”sedang” (entre 10%-30% kada tinan): Inflasaun ne’ebé moderadu bele estraga atividade ekonómika tanba bele lori efeitu ba bem-estar husi ema hirak ne’ebé ho rendimentu fiksu.
  3. Inflasaun todan (entre 30%-100% kada tinan): Inflasaun ne’ebé todan bele estraga kondisaun ekonómika tanba ema lakohi poupa/depozita tan iha banku sira tanba jurus banku nian menus liu kompara ho taxa inflasaun ne’ebé iha.
  4. Hiperinflasaun (hosi no liu 100% kada tinan): Inflasaun ne’ebé todan tebes mak inflasaun ne’ebé difisil tebes atu kontrola.

Husi eskala hirak ne’e, Timor-Leste tama iha eskala ida ne’ebé?

Turi rezultadu monitoriamentu husi Diresaun Jerál Estatístika  (DGE) ne’ebé foku ba Indise Presu Konsumidor (IPK) iha fulan Abril nian, hatudu katak taxa inflasaun iha Timor-Leste ni’an sa’e husi 0.7% iha fulan Marsu tinan 2022 ba 1.2% iha fulan Abril tinan ne’e ni’an. Husi persentajem ne’ebé iha, kategorikamente eskala inflasaun ne’ebé mosu iha Timor-Leste sei konsideradu hela nu’udár inflasaun kma’an/”ringgan”. Ne’e ilustra katak inflasaun ne’ebé daudaun ne’e iha sei la fó impaktu negativu ne’ebé signifikante ba iha ekonómia estadu-laran, tamba sasan folin sa’e en jerál.

Fonte Inflasaun

Orijinalmente, inflasaun ne’ebé akontese iha nasaun ida nia laran, tamba kauza husi fonte sira ne’ebé la hanesan. Fonte sira ne’ebé kauza ba iha inflasaun simplifikadu ba iha fonte rua: Fonte inflasaun husi rai-liur (inflasaun importada) no fonte inflasaun iha rai-laran rasik (Inflasaun doméstika)

1. Fonte inflasaun iha rai-laran rasik (Domestic Inflation)

Inflasaun ne’ebé mai husi nasaun laran, hanaran inflasaun domestika. Inflasaun doméstika, por ezemplu, mak bainhira iha deficit orsamentál ne’ebé kontinua, fallansu iha kolleitu/”gagal panen”, no seluk tan. Iha sirkunstánsia hirak nee, baibain governu sei fó instrusaun ba Banku Central Timor-Leste (BCTL) atu halo impresaun ba osan foun ho montante boot hodi responde ba nesesidade governu nian.

Buat seluk ne’ebé bele kauza inflasaun doméstika mak  kustu produsaun doméstika ne’ebé aumenta no ezizénsia públiku ba sasán sira ne’ebé sa’e maka’as, enkuantu aumentu iha fornesimentu ladun ekilibriu/balansu.

Tuir rezultadu entrevista segmentu 7 minutus ne’ebé ekipa RTTL halo ho Xefe Gabinete Inspetór Jerál, Sr. Filipe  Gomes iha loron 20/06/2022, haktuir katak: AIFAESA nia kontrolu no inspesaun sira bazeia de’it ba iha dekretu lei nu. 29/2011 ne’ebé maka fó kompeténsia mai AIFAESA. Iha dekretu lei ne’e rasik koalia kona-ba Presu Justu hodi la konsidera kualkér empreza ida bainhira komete espekularizasaun ba presu sasan. Iha sorin ne’ebé hanesan, dekretu lei ne’e mós refere ba empreza sira ne’ebé fa’an produtu sira ho tipu grosista nia presu labele liu 10% no tipu retallu/”retail” labele liu 15%. Dadus inspesaun AIFAESA nian hatudu katak hahu husi fulan Janeiro mai to’o agora daudaun, iha ona empreza tolu ne’ebé maka halo ona espekularizasaun ba iha presu sasan. Nu’udár rezultadu, AIFAESA remete ona empreza tolu ne’e bá iha Ministériu Públiku hodi prosesa tuir lei.

Relevante ba iha sirkunstánsia ne’ebé mensiona iha leten, tamba kauza husi laiha balansu ka ekilibriu entre demanda no supply. Ezizensia husi komprador sira nian maka’s maibé fornesimentu limitadu tebes. Tan ho fornesimentu ne’ebé limitadu, favorese tebes empreza sira atu halo espekularizasaun ka inventa ba presu sasán iha merkadu.

2. Inflasaun ne’ebé mai husi rai liur. (Imported Inflation)

Inflasaun ne’ebé mai husi rai-li’ur, hanaran inflasaun importadu. Inflasaun importasaun mosu tanba inflasaun husi rai-li’ur ne’ebé rezulta presu sasán importadu nian sa’e. Inflasaun hanesan ne’e baibain hetan esperiénsia husi nasaun sira ne’ebé “under developing” no baibain negósiu produsaun barak liu uza materiál no instrumentu sira husi rai-li’ur tamba iha ona akordu ba iha komérsiu internasional.

Nu’udár ezemplu konkretu, presu kombustivel (gazolina no gazoel) sa’e maka’as iha Timor-Leste. Timor-Leste laiha industria ne’ebé halo filtrasaun no kondesasaun ba iha kombustivél sira, tan ne’e Timor-Leste importa kombustivel husi nasaun seluk. Kauza husi funu extremu entre Russia ho Ukrania ni’an nomeadamente fó impaktu ba iha merkadu internasional, nune’e Timor-Leste mós hetan nia impaktu.  

Oinsa atu solusiona inflasaun?

Maske inflasaun iha impaktu negativu ba estabilidade ekonómika nasaun ida nian, iha meius atu kontrola inflasaun. Dalan balun ne’ebé bele tulun solusiona inflasaun inklui:

1. Politika monetaria

Iha polítika monetária ne’e, Banku Central Timor-Leste bele halo polítika ida atu dada osan ne’ebé sirkula iha komunidade. Ida ne’e bele halo liuhusi fa’an sertifikadu, hasa’e fornesimentu “cash” husi banku komersiál sira, ka hasa’e taxa-jurus.

Moeda nu’udár instrumentu finanseiru, ne’ebé asume papél importante iha dezenvolvimentu Nasaun ida-nian, liu-liu iha dezempeñu ba valór husi moeda ne’ebé Timor-Leste uza hasoru moedas seluk. Governo, liu-husi Ministériu Finansa, sei servisu hamutuk ho Banco Central Timor Leste (BCTL), atu halo estudu no análize kle’an kona-ba vantajens no desvantajeens husi utilizasaun moeda Dólar ou uza moeda rasik. Rezultadu husi estudu ne’e maka sei determina kona-ba Timor Leste atu kontinua uza moeda Dólar ou kria nia moeda rasik. (Governu Timor-Leste (n.d). Programa Governu Konstitusionál VIII nian)

2. Polítika Fiskal

Politika fiskál ne’e ligadu ba iha reseita no despeza orsamentu governu nian. Governu bele hasa’e taxa impostu, no mós poupa despeza governu nian.

Iha Timor-Leste, ita mós estabelese regra fiscal sira ne’ebé ho objetivu atu asegura sustentabilidade no responsabilidade fiscal no estabilidade makroekonomika. Iha sorin ne’ebé hanesan, ita iha tipu regra fiscal nian hamutuk 4, maka hanesan:

  • Regra Despeza (RD): ho objetivu atu Limite kresimentu despesa total/kapital/rekorente no/ou limite despesa ba PIB.
  • Regras Reseitas (RR):  iha meta atu Define nivel minimu ou masimu ba reseitas ne’ebe Governu atu kolekta ou ba reseitas espesifikas.
  • Regras Balansu Orsamental (RBO): objetivu atu Limite nivel défise fiskal nunee kontrola evolusaun dívida públika husi PIB.
  • Regras Dĺvida Públika (RDP): hodi Limite total dívida públika ba PIB. (Ministerio Finansa (2020). Regras Fiskais ba Timor-Leste)

3. Politika seluk

Aleinde polítika monetária no fiskál sira, inflasaun mós bele manán liu husi aumentu iha produsaun, fasilita importasaun sasán sira-nian tama, estabiliza ema nia rendimentu (nivel vensimentu), estabelese presu másimu, no monitoriza no distribui sasán sira.

Obrigado!

(NOE TILMAN, 17/07/2022)

Advertisement

Published by Celso Da Fonseca

I'm just a dreamer who enjoys my freedom. Freethinker, free writer, and free dream.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: