Dezenvolvimentu pesoal krusial tebes ba individu ida-idak. Prosesu hakbi’it-an ne’e hahu’u kedas wainhira ita moris mai no sei kontinua nafatin iha ita nia moris. Mezmu asuntu ne’e importante maibé presiza konsidera mos asuntu komplementariu seluk hanesan dezenvolvimentu Biologiku ne’ebe sai fator deteminante. Ho fator sira ne’e, presija re-define fila-fali saida mak dezevolvimentu pesoal? Rekonesementu fatorContinue reading “Dezenvolvimentu pesoal presija partipasaun ativu husi joven sira”
Category Archives: Artigu Publikasaun Seluk
Lalatalak “protagonista” no “antagonista” Helik iha espulsaun knua Arte Moris.
Arte moris, fatin historiku ba grupu artisita sira laos sai ona uma mahon ne’ebé armoniozu, loke espasu ba maluk joven sira atu forma sira nia talentu artistiku sira. Fatin ne’e, Hanesan fatin deprivasaun ba direitu ema kbiit-laek sira-nian husi elite ukun-nain sira iha rai ida-ne’e. Grupu elit politiku isra ne’ebé tuir loloos ita foti siraContinue reading “Lalatalak “protagonista” no “antagonista” Helik iha espulsaun knua Arte Moris.”
Polítika kartaun vasina: Liberdade movimentu, rekoñesimentu sosiál no autorizasaun ba servisu
Polítika kartaun vasina konsidera nudar dalan úniku atu hetan liberdade movimentu, rekoñesimentu sosiál no autorizasaun ba servisu. Oinsá ho cidadaun sira ne’ebé lakohi simu vasina? Sira iha direitu hanesansidadaun sira seluk ka lae?Lee opiniaun badak iha kraik ne’e. Timor-Leste nu’udar nasaun ki’ik ida iha Sudeste Aziátiku, hanesan nasaun sira seluk iha rejiaun Ázia koko onaContinue reading “Polítika kartaun vasina: Liberdade movimentu, rekoñesimentu sosiál no autorizasaun ba servisu”
Parodox Aula Online entre Estudante no Profesór: Fatór Analfabetismu Dijitál, Profesór sira Abandona Aula Durante Estadu Emerjensia.
Author: Francelino dos Santos Aplikasaun Estadu Emerjénsia iha Timor-Leste, nia otas la diferente ho otas ba kazu Covid-19 dahuluk mosu iha rai lafaek idane’e. Portantu husi rejistu dahuluk kazu moras positivu iha rai idane’e halo Timoroan moris de’it ho situasaun ida kalamidade sosiál to’o besik tinan ida ho balun ona. Idane’e tanba de’it ukun-na’in kaContinue reading “Parodox Aula Online entre Estudante no Profesór: Fatór Analfabetismu Dijitál, Profesór sira Abandona Aula Durante Estadu Emerjensia.”
Kompetisaun VS Esplorasaun: Dezafius Negosiante iha Suku Santakrus
Author: Francelino dos Santos Negosiante maka fan na’in ba merkadoria, iha empreza komersiál sira husi fatin hirak mak hanesan bazar, keoske, lojas no supermerkadu no seluk-seluk tan. Liu husi artigu idane’e hakerek na’in limita de’it ba atividade negósiu hirak ne’ebé fan nesesidade báziku sira iha suku Santa-Krus munisípiu Dili nian. Iha ne’ebé koñesidu tuir liaContinue reading “Kompetisaun VS Esplorasaun: Dezafius Negosiante iha Suku Santakrus”
ACADEMIC PUBLICATIONS
2020-2021 PELUDEM institution on Democracy and transparency in Southeast Asia academic researchers. Research title: <Examining the transparency and Accountability of political party access to subsidiesin Timor-Leste> http://perludem.org/2021/02/17/the-asia-pacific-journal-of-election-and-democracy-volume-i-number-01/ Open-ed Articles The Curious Case of Subsided Subsidies: Failed Political Promises in the midst of COVID-19 in Timor-Leste https://shapesea.com/op-ed/covid-19/the-curious-case-of-subsided-subsidies-failed-political-promises-in-the-midst-of-covid-19-in-timor-leste/ Is Everyone On-Board? Achieving Inclusive Communication in Timor-Leste amidContinue reading “ACADEMIC PUBLICATIONS”
MENSAJEN BA WEBCELSO NIA HATERS SIRA
Artigu sira ne’ebe ami durante hakerek iha blog WEBCELSO ne’e maioria ho karakter “expresaun imajinasaun”. Dala barak, maneira hakerek sira ne’e depende ba hakerek nain nia idea ho gaya tulisan oi-oin. Kuandu ita hare’e ba esperensia iha pasadu, iha tenpu uluk, wainhira Informasaun no Teknolojia (IT) seidauk dezenvolve ho di’ak, dala barak ema expresa siraContinue reading “MENSAJEN BA WEBCELSO NIA HATERS SIRA”